Kaigutsi külaselts

 

 

 

 

 

Kaigutsi küla arengukava

 

2011-2016

 

Koostanud: kaigutsi külaselts

 

SISUKORD

 

 

 

1.1  Sissejuhatus

1.2   Arengukava valmimise protsess

2. Küla kirjeldus ja tänane olukord

2.1 Küla ajalugu

2.2 Küla paiknemise kirjeldus

2.3 Küla looduslikud olud

2.4 Küla majanduslikud olud

2.5 Küla infrastruktuur

2.6 Elanikkond

2.7 Külaelanike koostöö

2.8 Küla käsitlevad õigusaktid

3. Küla vajadused

 

4. Küla tulevikupilt

 

5. Küla arengueelistused

5.1 Ühistegevus ja traditsioonid

5.2 Heakord ja keskkond

5.3 Infrastruktuur ja kommunikatsioon

 

6. Tegevuskava ja eelarve tabel

 

7. Küla arengukava jälgimine ja hindamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1 Sissejuhatus

 

Käesolev Kaigutsi küla arengukava on koostatud aastateks 2011-2016.  

Arengukava ( edaspidi AK) on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument.  AK aitab ellu viia kogukonna ühist kokkulepet elu parandamiseks külas.

AK üldiseloomustus annab ülevaate küla praegusest olukorrast. AK koostamise käigus on välja selgitatud eelisarendatavad valdkonnad: ühistegevus, heakord, infrastruktuur ja kommunikatsioon, nendest tulenevad eesmärgid ja tegevused.

 

AK peab olema reaalselt elluviidav, ta ei ole lõplik, seda peab pidevalt üle  vaatama, täiustama ja parandama lähtuvalt toimuvatest muutustest ja elu arengust külas.

 

Arengukava vastuvõtmine toimub külaelanike heakskiidul, täitmist tagab kohalik  Kaigutsi Külaselts, kes teeb üks kord aastas ettepanekuid uuendusteks.

 

1.2Arengukava valmimise protsess

 

AK tegemise algatusmeeskond koosnes külavanemast ja tema abilistest, kes kogusid statistilisi andmeid Hiiumaa muuseumist, ajakirjandusest, vallalt ja vanematelt külaelanikelt. Moodustati AK töörühm, kus oli esindajaid igast huvigrupist.

Küla vajadused ja arengueelistused said välja selgitatud küsitluste ja ankeetide abil.

AK on tutvunud kõik huvilised juba tegemise käigus . Valmis AK  on üleval Kaigutsi kodulehel ja üks eksemplar külavanema käes ning seda saab alati küsida ka koju lugemiseks.

 

 


2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD

 

2.1. Küla kujunemine läbi aegade

 

Ajaloolase ja koduloouurija ( LeoTiik) Tartu arhiivist saadetud andmetel elanud siin mees nimega KAIK. Kunas ta elas ja suri ei ole täpselt teada. See mees andis külale nime KAIGU+OTS=KAIGUOTS rahvapärasemalt Kaigutsi.

Alates 16 sajandi keskpaigast on teada, et Käina kirikumõisale kuulus kaks küla Kiriku -Selja ja Kaigutsi.

Kaigutsi esmamainimine Kaickotz oli 1591.a.

Kaigutsi küla vanim praegustest taludest on Nuudi talu 1700 aastatest .Viimati elas seal

Hilda Vitsik 2001 a.

Kaigutsi küla Hansu talu asutati Hans Kiisa poolt 1840 a. Arhiivi andmetel asunud kool Kiisa -Hansu talus enne 1865 a. Siis ehitati Rebasselja Kool ,mis oli ka kiriku-valla kohtu- ja vallamajaks. Õpetajail tuli täita ka valla kirjutaja kohuseid. Maja osutus aga kahele funktsioonile ebasobivaks ja 1887 a. ehitas Käina vald uue koolimaja.

Kaigutsi ja lähiümbruse lapsed käisid seal kõik, kelle kooliaeg jäi ajavahemikku 1887-

1965 a. 1927-1948 a. oli kool 6-klassiline, vabariigi algul ja kuni aastani 1965,  algkool.

Kooli juhataja Eduard Mäehans ja õpetaja Paul Maivel on Kaigutsist, viimati mainitu oli "Vanemuise" näitleja ja lavastaja Käina Haridusseltsis.

Üle küla jutu- ja vembumees oli Kaarel Tisler Ulpus (Miku Kaarel) sündinud 11. oktoober 1862a. Lelu külas, 1884a. tuli Kaigutsi külla Hansu tallu. Paari aasta pärast läks ta Vitsiku-Mikule väimeheks.

Kui võõras küsis et, kust kanti mees sa oled? Vastus oli Kaigutsi Miku Leena mees.

Mõni nädal enne surma oli ta öelnud, et tahate näha ma suren kõige kibedamal tööajal

ja Kaarel surigi rukkilõikuse ajal see oli 8.august.1938a. Kaarel maeti Käina kalmistule suure risti juurde oma naise kõrvale, kellele ta oli alati öelnud, et Sul, Sul ma, mu Leena tahan laulda. Kaarli isa Hansu Juhan oli öelnud, et mei lapsed keik sehuse tasase olemisega, vehese jutuga. Neh, jo nee vigurid ja jutud oo keik  Kaarli sisse läind. Kaigutsist on pärit ka aumeistersportlane Endel Kiisa.

Põllumajandus ei ole kunagi siinset rahvast üksinda ära toitnud. Üheks peamiseks tegevusalaks põllunduse kõrval on olnud kalastus, seda isegi peredes, kus oma viljaga välja tuldi. Püünisteks olid räimemõrrad, millega püüti kevadest kuni jaanipäevani Pärnu rannas räime. See oli talule lisa sissetuleku saamiseks, sest ülejäänud aja tegeleti põllu ja loomadega. Külas tegeleti veel puutööga 17-19 saj. valmistati sõelad, sarjad, vakad, kausid ja söögiriistad ise. Kaigutsis oli kaks koduseppa, üks neist töötas veel kolhoosi ajal. Iga pere valmistas kartulikorve ise.

Tuuleveskid ehk pukktuulikud olid iga kahe pere peale üks, mõnel talul ka päris omaette. Kaigutsi viimane tuulik, mis jahvatas veel peale sõda ja on praegugi püsti Mäevälja talu tuulik. Mäevälja tuuliku ehitus aastaks on 1837.aasta. See on ainuke metallist kuullaagritel pöörleva tiivikuvõlliga pukktuulik Hiiumaal. Kokku arvates oli külas üldse 13 tuuleveskit, kus vilja jahvatati ,neist on praegu alles Mäevälja, Miku ja Mäe(Peetri) tuulik. Miku tuulik ehitati 1826 aastal ja Mäe talu veski 1866 aastal. Need ei ole aga töökorras vaid vajavad remonti ja osaliselt on sisu kadunud. Taas töökorda on aga mõte olnud teha üks neist kolmest, säilitamaks üht saarerahva pärandit.

Kaigutsi küla mees Viiluse Mihkel ennustas ette” Käina kiriku torn põleb nii kui küünal” -Käina kiriku hävimist ja ” Kärdla kalevivabriku kohal on kunagi kapsamaa” – 16.10.1941 aastal põletati kalevivabrik punaarmeelaste poolt maha.

1939 aastaks olid üldkasutatavad telefonid nn. kõnepunkt Kaigutsis Kitsiku talus ,kus oli

ka postitalu.

Küüditamisest ei pääsetud siinkandiski, Mihkli talu pererahvas tuli ohverdada, et saada

kolhoosi kontorhoonet. Aprillis 1949 a. loodigi kolhoos "Kaigutsi” esimees Eduard Tulp Miku Kaarli poeg ja arveametnik Bernard Raudsepp. Kolhoosil oli maad 762 ha , sellest 96 ha põllumaad. Külas oli siis 45 majapidamist 139 inimesega, kellest 64 tööealist.

Loomad korjati kokku ühislautadesse Nuudi, Kitsiku, Jaagu ja Vitsiku talu lautadesse.

 Naised hakkasid põllutöölisteks ja lüpsjateks ,mehed olid kalurid, noortele pandi peale suured metsatöö normid.

1950. a ühinesid „Kaigutsi ”ja Männamaal loodud kolhoos „Männiku” ja nimetati „Kaigutsi Pioneer”. 1952. a liideti kõik kokku „Ühenduse” kolhoosiks ja kontor  viidi Männamaale. 1963 aastal olid lehmad Kaigutsi suures karjalaudas mille ümber siiani loomi peetakse. Seal tegutses OÜ „Männaka” Ülo Kaevu juhatusel kuni 1.august 2011 aastani.

Traditsioonidest Kaigutsi külas: Nüüd juba vanemate meeste mälestustes domineerib noormeestena külakorda käimine aastavahetusel uue aastanumbri toomine ja head uut aastat soovimine kõigis külaperedes. Igal pool võeti lahkelt vastu ja pakuti õlut numbritoojatele. See andis kohe erilise innu noortele meestele koos peale südaööd kõik külapered läbi käia ja vaadata kui palju keegi jaksab õlut  „välja tirida”. Noormehed olid maskeerunud sarvilisteks sokkudeks, keda lapsed pelgasid ja peitu pugesid.

Jaanipäeva on peetud pikka aega Kaigutsi külas ühiselt peetud. Laasi talu maadel karjalaudaläheduses tehti jaanituld eesti ajal. Praegusel Seltsimaal peeti jaanitulesid kolhoosi ajal, sinna ehitati ka külakiiged noorte eestvedamisel.

 

2.2  Küla paiknemise kirjeldus

 

Kaigutsi küla paikneb kagu Hiiumaal, Käina valla keskosas. Kaugus valla keskusest on 6 km, maakonna keskusest Kärdlast 27 km. Heltermaa sadam asub meist 25 km, Kärdla lennujaam 35 km. Lähimad külaseltsid on „Muhv”, mis hõlmab Muda, Ulja, Harju ja Valgu külasid ning Haridusselts Kuristes ja külaselts Männamaal

 

2.3 Küla looduslikud olud

 

Maastik on külas  ja selle ümbruses üldiselt tasane. Küla põhjaosas on turbaraba, lõunas on püsirohumaad loomade karjatamiseks.

Vähesel määral kasvab sookadastikku, valdavalt esineb segamets. Kaigutsi küla on looduslikul karsti alal.

Inimeste tervise- ja keskkonnateadlikkuse kasv, suurenev nõudlus mahepõllumajanduse toodete järele ja kasvav turism avardavad  valla loodusega seotud arenguvõimalusi. Suured metsa- ja sooalad, traditsioonilised maastikud, rahulik  miljöö, kultuuri ja ajaloopärand on eeldusteks loodus- ja taluturismile, mahetoodete viljelemisele. Puhas loodus ja hõre asustus pakuvad võimalusi looduslähedaseks puhkuseks ning suvekodude ja keskkonnasõbralike elukohtade rajamiseks. Keskkond muutub mitmes mõttes ärivõimaluseks.

 

 

2.4 Küla majanduslikud olud

 

Kõige rohkem on Kaigutsi külas pensionil olevaid inimesi. Neist mõned peavad loomi. Külas puudub tööandja ja majandus -tööstusharu. Vallapiires saab tööd 8 inimest, mujal 7 inimest. Hooaja või juhutöid teeb 6 inimest. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on 6,  neist 2 tegelevad põllumajandusega, 1turismiga, 1 kalandusega, on ka loomaarst  ja mehhanisaator.

Oskustöölistest on puuseppasid ,käsitöö tegijaid , klaasipuhuja, koduleiva valmistaja. Loomingulistest inimestest on esindatud ka  muusika inimesed ja  kirjanik- luuletaja.

Mitmesugustest täienduskoolitustest ja kursustest osavõtmine viimase aasta põhjal on tagasihoidlik, peamised kursustel käijad on 30-40 aastased. Läbitud on rootsi keele, arvuti, suhtekorralduse, projekti juhtimise ja raamatupidamise kursuseid.

 

2.5 Küla infrastruktuur

 

Käesoleval ajal on kõik talud ja majapidamised varustatud 3-faasilise  vooluga. 2004 aasta alguses on uuendatud ja lisatud alajaamu ja välja vahetatud osaliselt liine. Küla läbib 3 km pikkune mustkattega tee, kruuskattega kõrvalteid on 5 km.

Iga talu on varustatud postkastiga, mis on grupeerunud viide jaotuspunkti.

Taludel on nii salv- kui ka puurkaevud. Külal puudub ühtne veetrass ja kanalisatsioon.

Korraldatud olmejäätmeteveoga on automaatselt liitunud iga majapidamine ja vedajaks on 3 aastaks koostatud graafiku alusel fikseeritud kuupäevadel 1 kord kvartalis „Veolia“. Pakendid ja panditaara saab ära anda Käina konsumi juures ja ohtlikud jäätmed bensiini jaama juures tasuta.Kaart küla kohta on olemas 2006 aastast alates ja asub küla keskel bussijaama kõrval. Talude nimedega viidad momendil puuduvad.

Lähim kauplus asub 4 km kaugusel, kaks korda nädalas K ja L käib poebuss.

Põhikool- gümnaasium ja lasteaed asub Käinas, 6 km kaugusel, kus lastel on võimalus osa võtta huvialaringidest.

Raamatuid saab laenutada, lehti lugeda ja avalikku internetti kasutada Käinas ja 2 korda nädalas Männamaal - 4 km.

Valla keskuses asuvad ka perearst, apteek, juuksur, pangaautomaat, ujula ,hotell „Liilia” ja "Lõokese".

Kõik soovijad on varustatud raadiotelefonidega, EMT mobiilsidemast asub Aadma külas.

Külas on 2006 aaastast internetiühendus mobiilsidemasti kaudu. Võimalikud variandid on KÕU (lEesti Energia) ja netipulgad (EMT, .Elisa, Tele2) mille levi on paiguti väga erinev.

 

 

 

2.6 Elanikkond

 

Kaigutsi küla elanike ja majapidamiste arv aastate vältel

 

  

 

1978

1980

1988

1996

2000

2004

2010

Elanikke

65

66

54

52

50

62

57

Majapidamisi

35

34

33

30

27

25

30

                                                                                                                                                        

 

Kaigutsi küla elanike vanuseline ja sooline arvestus 2004 a.

  

 

Vanus

  0 – 7

0 - 18

19 – 64

  65 - …

Mees

    2

  7

    22

      6

Naine

    1

  3

    13

      9

kokku

    3

10

    35

     15

        

Sünde on vähe ja noored lahkuvad külast õppima ja tööle mandrile ning saarele jäävad pensionärid ja vähemaktiivsed. Rahvaarv ei ole tõene, sest osa elanike on registreeritud nimekirjas aga ei ela külas ja vastupidi. Alaliste elanike arvuks võiks pidada kuskil 50, 2006 a. seisuga.

 

2.7 Külaelanike koostöö

 

Kaigutsi külaselts on asutatud 24.02.2004.a külaliidrite eestvedamisel. Seltsi võivad kuuluda kõik külaelanikud , kel on huvi koostöö ja küla traditsioonide loomise vastu. Koos oleme käinud tähistamas rahvakalendri tähtpäevi ja külaelanike sünnipäevi ning korraldanud talguid.

Külaselts taaselustas aegadehõlma kadunud Kaigutsi Jaanitule - see sai teoks 24.06.2004 a. rahvasuus tuntud Mäe (Peetri) tuuliku juures.

Kaigutsis on külavanemaks Tiina Veem ,kes on külas sündinud -kasvanud ja kuulub ka külaseltsi juhatusse. Külaseltsi juhatuse liige Tiina Veem osaleb ka vallavalitsuse istungite töös.

 Koostöö on Hiiumaa Kodukandi ühendusega,mitmel aastal  oleme käinud Maapäevadel ja kohalikul külade päeval. Kohalikus omavalitsuses töötab majandusnõunikuna külaseltsi üks juhatuse liige Ene Reitsnik , kelle kaudu loodame lahendust leida nüüd ja edaspidi küla majanduselu puudutavatele küsimustele. 2004 .a on algust tehtud külateede parandustöödega Käina valla abiga.

 

2.8.  Küla muutumine ja arengutendentsid

 

Aastaringselt  elab külas  18 peret, suvel täituvad ~11 maja puhkajatega.

Küla vanim Nuudi talu on saanud omaniku, kes  taastab maja ja kõrvalhoonete       sajanditaguse väljanägemise.

Loigu (Nagadega piitsa) rookatusega palkmaja ja Peetri rehielamu koos kõrvalhoonetega said 2006 ja 2007 aastal uued omanikud.

(Kordatehtud aastaks 2009) kolm pukktuulikut ja rookatustega hooned annavad külale arhailise ilme.

Tühje ja lagunevaid talusid, mida on osaliselt lammutatud, on hetkel kaks.

 OÜ MÄNNAKA kasutab lauta ja selle ümber olevaid karjamaid peamiselt lihaveiste kasvatamiseks.

  Arvo Pärnamaa oli aastast 2001 ainuke jaanalinnukasvataja Hiiumaal Kaigutsis.Algul soetatud kolmele tibule, jäi alles 1 emalind. Hetkel jaanalinde pole.

                             .

2.9  Küla käsitlevad õigusaktid

 

1.Kaigutsi külaseltsi asutamisdokumendid koos notariaalselt tõestatud põhikirjaga.

2.Käina vallavalitsuse külaelu komisjoni poolt välja antud külavanema õiguseid ja kohustusi käsitlev külavanema statuut.

3.Notariaalselt tõestatud ja Käina vallavolikogu otsusega kinnitatud õigusakt Süllaääre kinnistust eraldatud katastriüksuse sihtotstarve määramine sotsiaalmaaks nimega „Seltsimaa”. Vastavaid õigusakte saab näha AK lisas.

 

3. Küla vajadused

 

  • Turvalisus ja eluga toimetulek eeldab suhtlemist, kõigi külaelanike tundmist ja nendega head läbisaamist, abistamist ja abi otsimist naabritelt ja ülenaabritelt. Suvehiidlaste ja uute elanikke sulandumine kogukonda on tähtis külale.
  • Meie väike küla vajab ka valla piires tunnustust ja et meid märgataks.
  • Kaigutsi külaplats peaks pidevat  kasutust ja rakendust leidma ürituste korraldamiseks ja kooskäimiseks.     

 

  • Loodame, et suudame  loodud traditsioonid säilitada ning edasi anda.(jaanipäev, külaaastaäev, laadad)
  • Küla tahab õppida ja areneda ja koostöös Kuriste ja Männamaa seltsidega korraldada  loenguid ja õppepäevi.
  • Teeääred vajavad pajuvõsast puhastamist pidevalt. Pajuvõsa takistab vaadet, lõhub küla terviklikkust, vähendab liiklejaile nähtavust, suurendades sellega liiklusohtu.
  • Külas ei ole ettevõtteid, pole töökohti. Halb transpordi ühendus valla keskusega.

 

 

4. Küla tulevikupilt

 

Kaigutsi külal on mitmekesine maastik kultuurilis-ajalooliste päranditega 18. ja 19. sajandist ehitistega: vanad restaureeritud rehielamud ja pukktuulikud ning tähistatud külaplats, tuulikud, talud ja vana külatee.

Külal on loodusmaastiku hoolduse tulemusena selge ja heakorrastatud, ajalooliselt välja kujunenud üldpilt. Külas on avarad vaated ja haritud põllud ja rohumaad.

Kaigutsi  külal on väljaehitatud kooskäimiskoht, oma sümboolika, juurdunud traditsioonid ja süvenenud ühtekuuluvustunne.

Kaigutsi küla on omanäoline küla Käina vallas ja kogu maakonnas.

Valla arenguvisiooni kohaselt on Käina vald kasvava püsielanike arvuga, tugeva identiteeditundega, jõukas, eripärast loodust, traditsioone ja ettevõtlikust väärtustav Hiiumaa vald.

 

 

5. KÜLA EELISARENDATAVAD VALDKONNAD JA EESMÄRGID

 

5.1 Ühistegevus ja traditsioonid

·        Külaelanike ühtekuuluvustunde suurendamine ja koos tegutsemine.

·        Külaplatsi arendamine ja hooldamine

·        Külaajaloo uurimine ja jäädvustamine. (voldikud, raamat, CD jm.)

·        Küla aastapäevade tähistamine .

·        Külade ühisüritused ja laadad jms. Tähtpäevade tähistamine.

Soovime, et kõik huvigruppid (lapsed, töötud, tööealised, pensionärid, väikeettevõtjad, suvehiidlased) saaksid korraldada  ühisüritusi: tähistada koos rahvakalendri tähtpäevi, kord kvartalis pidada meeles sünnipäevalapsi, tähistada Veskipäeva(laadapäev) augustis, korraldada heakorratalguid, külastada naaberkülasid ja seltse ning ühiseid väljasõite teatrisse jms üritustele.Loodame kaasata ka seni passiivseid külaelanikke, kui see on võimalik..

Külal on väike püsielanikkond, kelle abil tahame alustada küla ajaloo uurimist ja vanu traditsioone kirja panna. Koguda andmeid iga talu või majapidamise kujunemise kohta meenutuste ja fotode põhjal ja need materjalid tulevikus trükisena välja anda.

Küla kolm tuulikut on restaureeritud. Muinsuskaitsest toetuse taotlemiseks on igal aastal 1. veebruariks võimalik esitada omaniku poolne taotlus. Võimaluse korral peaks aga tuuliku omanik väiksema remondi ise tegema. Korrastatud tuulikud plaanime tähistada viitadega, et tegemist on vaatamisväärsustega.

Kaigutsi külaplatsil on mitmekesised sportimis- ja vabaaja veetmisvõimalused nii lastele kui ka täiskasvanuile. Jalg- ja võrkpalliplatsi olemasolul tekib võimalus suhelda naaberkülade ja seltsidega, korraldada ühiseid spordipäevi. Küla aastapäeva tähistamine iga 5 aasta tagant.

Meil puudub sihtgrupp ja eestvedajad , kes tegeleks lastelaagriga. Otsime võimalusi saada kogemusi teistelt lastelaagrite korraldajatelt ja oleme huvitatud koostööst.

 

5.2  Heakord ja keskkond

 

  • Olmejäätmete kogumine ja korraldatud jäätmevedu. Kuidas hakkab toimima?
  • Küla territooriumi kinnistute ja teeäärte korrastamine (iga maaomanik ise)
  • Ajalooliselt väljakujunenud maastiku säilitamine (tuulegeneraatoreid ei soovi)
  • Külamaastiku muutumine turismimagnetiks (Miku Kaarli kuju ja pukktuulikud,rehielamud)

 

Olmejäätmete kogumine ja vedu külas toimub vastavalt jäätmeseadusele ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidele Käina vallavalitsuse ja volikogu poolt. Iga majapidamine on kohustatud sõlmima jäätmeveo lepingu jäätmekäitlusfirmaga. Suuremõõduliste majatarvete kogumist organiseerib igal kevadel vald. Külaplatsil ja bussijaama hoones on selleks ettenähtud prahikotid ja prügikastid.

Majapidamises tekivad ohtlikud jäätmed saab tasuta ära anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunktis  Käina tanklas, lähemad klaastaara kogumispunktid on Männamaal ja Käinas.

Külaplats ja bussijaama territoorium korrastatakse talgute korras, mis lähendab külaelanikke ja innustab lapsi loodust ja ümbrust hoidma puhtana. Igakevadiseks koristuseks on kindlasti teeäärte prahist puhastamine.

Inetud on küla keskel asuvad omaniku poolt mahajäetud ja lagunemas taluhooned. Koostöös vallaga tuleb  omanikele teha  ettekirjutusi  oma valduste ja kinnistute korrashoiuks.

Ajalooliselt väljakujunenud miljööväärtuslike maastike säilitamiseks on vajalik teeäärte puhastamine väljakasvanud pajuvõsast. Selleks kasutab külaselts  nii  külaelanike abi talgute korras, kui ka suutemate tööde teostamiseks toetusabi projektidest, mille näiteks on ka Kohaliku omaalgatuse programmi toetus võsalõikuri näol.

Puhastatud avarad väljavaated põldudele, tuulikutele ja taamal asuvatele metsadele loovad külale kauni looduskeskkonna. Ühise asja eest võideldes kasvab ühtekuuluvustunne ja kodukant muutub järjest rohkem omaks ja armsaks. Hoiame oma põlde ja rohumaid võsastumise eest andes neid rendile talupidajatele ja kasutada loomapidajatele.

Et luua miljööväärtusi Kaigutsi külas tuleb säilitada kultuuripärandid; tuulikud, palkmaju, rehielamud koos kõige juurde kuuluvaga. Küla muutub juba üsna ootuspärases  suunas. Meie külaselts loodab aga oma tegevuse tulemusena küla atraktiivsust ka turistide jaoks tõsta. Arendame külaplatsi puhke ja telkimiskohti, mida võivad kasutada  turistid, kogu valla ja saare elanikud.Aitame kaasa turismi arengule külas. Toetame igati igasuguseid ettevõtlust soosivaid ettepanekuid. Kuna külas on suhteliselt palju suvehiidlasi ja  suvitajaid siis on lootust, et siia tullakse meelsasti puhkama ja aega veetma.

 

 

 

5.3       Infrastruktuur ja kommunikatsioon

 

  • Korrastada külasisesed kruusateed, kraavid ja nende ääred nähtavuse parandamiseks.
  • Sise- ja vallavahelise infovahetuse aktiveerimine(kodulehekülg, infolehed, Käina kuller) Teated postkastides ja infotahvlil
  • Pukktuulikute,külaplatsi, talunimede ja teede tähistamine ja neile viitamine

 

Valla abiga on alustatud kruusateede korrastamist, mis jätkub jõudumööda igal aastal Paljud erateed on 2004 aasta lõpust maaomaniku ja valla vahelise lepingu alusel munitsipaalteed s.t, et neid peab korras hoidma vald. See lahendab pidevalt kehvade teeolude pärast hädasolijate olukorra. Lumerohked talved nõuavad lumekoristuseks üha enam raha, nii ei jätku parandamiseks ja hööveldamiseks enam eriti midagi. Kui teeääri niidetakse ja võetakse võsa omanike poolt, see tagaks teede parema seisukorra.

Ehitatud on  juurdepääsutee külaplatsile üle kraavi koos truubi paigaldusega metsa poolt küljest ja jalgratta või jalakäia tee bussiooteruumi kõrvalt. Seal on ka infotahvel külaskeemiga ja Miku Kaarli puukuju koos stendiga tema isiku kohta.

Avalikud internetipunktid on külast 3-6 km kaugusel, asjaajamiste hõlbustamiseks ja koolitööks on  2006 aastast alates kiirem internett külas olemas. Ennem oli ainus võimalus Elioni raadiotelefoni kaudu, mis oli väga aeglane. Nüüd on seadmed Aadma mobiilimasti küljes ja kõik, kellele tuleb signaal  saavad liituda tasu eest. Maksta tuleb kuumakse ja rent, mis ei ole küll kõigile külaelanikele jõukohane ega ka vajalik. Umbes 10 peret külast kasutab seda võimalust.

Info kiiremaks liikumiseks arendame välja küla kodulehe koos foorumiga ja vajadusel anname operatiivselt välja külasisese infolehe. Vallavalitsuse ja volikogu tööst loodame infot saada külaseltsi Käina kulleri ja Käina valla kodulehe kaudu.

 Soovi korral paigaldab iga talu oma väravasse talunime koos peremärgiga(kui on teada).

 

 

6.Tegevuskava ja eelarve

 

Küla arengukava kokkuvõtlik eelarve

 

Aeg

Tegevus, investeeringuobjekt

 

Summa  kr

 

Vastutaja

 Finantseerimise

Allikad

 

 2011

  Küla tähtpäevade tähistamine

200 € 

  selts

   vald

 

Oktoober

2011

Projekt Kaigutsi küla maine kuundamine 2010

4193 kr

selts

KOP

 

 23. juuli

 Küla 420. aastapäev

424€

 

 KOP

 

2011

Talusildid, viidad meened puutöö oskuse omandamine külas

 

 

 

 

 

 2013

jaan

 Küla ajaloo uurimine/

Külakroonika salvestamine

Trükis, CD, video

 

 

 

  selts

  Projekt, omafinantseerimine, vabatahtlik töö

 

Juuni- sept.

  Ühistegevus   külaplatsil, tähtpäevade tähistamine

 

selts

 Omavahendid, omavalitsuse toetus

 

2014

 Külaplatsi sisustamine(lava, varikatus, seikluspargi rajamine

 

  selts

  Projektid, omavalitsuse toetus, omavfahendid

 

 

2016

Külamaja ehitamine seltsimaale

 

selts

Külaleader+vallatoetus+ vabatahtliktöö

 

Aprill- aug

Taludel sildid/Kaunis kodu konkurss

 

selts

Vallatoetus+vabatahtliktöö