Kaigutsi külaselts

 

Ajaloolase ja koduloouurija (LeoTiik) Tartu arhiivist saadetud andmetel elanud siin mees nimega KAIK. Kunas ta elas ja suri ei ole täpselt teada. See mees andis külale nime KAIGU+OTS=KAIGUOTS rahvapärasemalt Kaigutsi.

Alates 16 sajandi keskpaigast on teada, et Käina kirikumõisale kuulus kaks küla Kiriku -Selja ja Kaigutsi.

Kaigutsi esmamainimine Kaickotz oli 1591.a.

Kaigutsi küla vanim praegustest taludest on Nuudi talu 1700 aastatest .Viimati elas seal Hilda Vitsik 2001 a.

Kaigutsi küla Hansu talu asutati Hans Kiisa poolt 1840 a. Arhiivi andmetel asunud kool Kiisa -Hansu talus enne 1865 a. Siis ehitati Rebasselja Kool ,mis oli ka kiriku-valla kohtu- ja vallamajaks. Õpetajail tuli täita ka valla kirjutaja kohuseid. Maja osutus aga kahele funktsioonile ebasobivaks ja 1887 a. ehitas Käina vald uue koolimaja.

Kaigutsi ja lähiümbruse lapsed käisid seal kõik, kelle kooliaeg jäi ajavahemikku 1887-

1965 a. 1927-1948 a. oli kool 6-klassiline, vabariigi algul ja kuni aastani 1965,  algkool.

Kooli juhataja Eduard Mäehans ja õpetaja Paul Maivel on Kaigutsist, viimati mainitu oli "Vanemuise" näitleja ja lavastaja Käina Haridusseltsis.Kaigutsist on pärit ka aumeistersportlane Endel Kiisa.

Põllumajandus ei ole kunagi siinset rahvast üksinda ära toitnud. Üheks peamiseks tegevusalaks põllunduse kõrval on olnud kalastus, seda isegi peredes, kus oma viljaga välja tuldi. Püünisteks olid räimemõrrad, millega püüti kevadest kuni jaanipäevani Pärnu rannas räime. See oli talule lisa sissetuleku saamiseks, sest ülejäänud aja tegeleti põllu ja loomadega. Külas tegeleti veel puutööga 17-19 saj. valmistati sõelad, sarjad, vakad, kausid ja söögiriistad ise. Kaigutsis oli kaks koduseppa, üks neist töötas veel kolhoosi ajal. Iga pere valmistas kartulikorve ise.

Kaigutsi küla mees Viiluse Mihkel ennustas ette” Käina kiriku torn põleb nii kui küünal” -Käina kiriku hävimist ja ” Kärdla kalevivabriku kohal on kunagi kapsamaa” – 16.10.1941 aastal põletati kalevivabrik punaarmeelaste poolt maha.

1939 aastaks olid üldkasutatavad telefonid nn. kõnepunkt Kaigutsis Kitsiku talus ,kus oli

ka postitalu.

Küüditamisest ei pääsetud siinkandiski, Mihkli talu pererahvas tuli ohverdada, et saada

kolhoosi kontorhoonet. Aprillis 1949 a. loodigi kolhoos "Kaigutsi” esimees Eduard Tulp Miku Kaarli poeg ja arveametnik Bernard Raudsepp. Kolhoosil oli maad 762 ha , sellest 96 ha põllumaad. Külas oli siis 45 majapidamist 139 inimesega, kellest 64 tööealist.

Loomad korjati kokku ühislautadesse Nuudi, Kitsiku, Jaagu ja Vitsiku talu lautadesse.

 Naised hakkasid põllutöölisteks ja lüpsjateks ,mehed olid kalurid, noortele pandi peale suured metsatöö normid.

1950. a ühinesid „Kaigutsi ”ja Männamaal loodud kolhoos „Männiku” ja nimetati „Kaigutsi Pioneer”. 1952. a liideti kõik kokku „Ühenduse” kolhoosiks ja kontor  viidi Männamaale. 1963 aastast olid lehmad Kaigutsi suures karjalaudas, mille ümbruses siiani karjatatakse loomi . Seal tegutseb OÜ „Männaka” kuni 2011 aastani Ülo Kaevu juhatusel, 2012 aastast on uus omanik Mati Vallikivi.

Traditsioonidest Kaigutsi külas: Nüüd juba vanemate meeste mälestustes domineerib noormeestena külakorda käimine aastavahetusel uue aastanumbri toomine ja head uut aastat soovimine kõigis külaperedes. Igal pool võeti lahkelt vastu ja pakuti õlut numbritoojatele. See andis kohe erilise innu noortele meestele koos peale südaööd kõik külapered läbi käia ja vaadata kui palju keegi jaksab õlut  „välja tirida”. Noormehed olid maskeerunud sarvilisteks sokkudeks, keda lapsed pelgasid ja peitu pugesid.

Jaanipäeva on peetud pikka aega Kaigutsi külas ühiselt peetud. Laasi talu maadel karjalaudaläheduses tehti jaanituld eesti ajal. Praegusel Seltsimaal peeti jaanitulesid kolhoosi ajal, sinna ehitati ka külakiiged noorte eestvedamisel.